Tallinn 1965 on stuudio, mis oleks võinud Eestis asuda kõrvuti kogu läänemaailma kultuurivälja oluliselt mõjutanud stuudiotega Pariisis, Kölnis, Milanos ja mujal.  Stuudio avamine aastal 2024 on ajaloo ühe realiseerumata arengutee vabastamine. Tulevik, mida ei tulnud, saab uue võimaluse realiseerumiseks. Mõnikord tuleb ajaloolised protsessid ja nähtused tagasiulatuvalt luua sinna, kus nad oleks pidanud olema, aga kus nad jäid mingitel poliitilistel, majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel olemata. Ajalukku vaadates võib näha intensiivset tühja kohta. Uued tehnoloogilised vahendid ja uus tehnoloogiline arusaam realiseerumata jäänud protsessidest, aga ka füüsilistest seadmetest ja objektidest, mis kunagi tegelikkusesse kohale ei jõudnud, annavad võimaluse see konkretiseerumata tegelikkus uuesti läbi mängida, vaadata uue pilguga tehnoloogiat ja selle lubatavusi, utoopiaid ja tulevikuvisioone.

Stuudio 1965 laiendab heliloomingu mõiste ka uute instrumentide loomise ja tehnoloogiliste lahenduste valdkonda. Spetsiifiliste heliparameetritega unikaalne instrument on ise teos, temas sisalduv potentsiaalne muusika (mis ei pruugi olla veel kunagi esile tulnud) on juba iseenesest looming. See kontseptsioon on siiski piisavalt vähetuntud ja selle kommunikeerimise ja selgitamisega tuleb teha palju tööd, mis ongi üks Stuudio1965 fookustest. Teiseks toimub helitöötlus-tehnoloogiate miksimine sisuliselt vaharullist AI-ni. Stuudio 1965 tegutseb ajas, kus pole enam selgeid tehnoloogiaid eraldavaid piirjooni. Ajaloolised tehnoloogiad on samaaegsed ja samaväärselt aktualiseeritud kui kõige uuemad läbimurdelised tehnoloogiad.