Jaagup Irve - LOOMEINIMENE JA MASINLOOME
Kuidas muutub tekst graafikaprotsessori abil pildiks ja soojuseks? Millise lusikaga süüa masinloomet? Kuidas me sellega kohandume ja mis meist nii saab? Räägin eeskätt pildist ja tekstist, kuid see kohandumine on mulle ühtaegy kõhetav ja paeluv.
Jaagup Irve on pikaaegne süsteemiadministraatorist ülikooliõppejõud, kes osutus mänguarendajaks. Ta on TTÜ vilistlane võrgutarkvara ja intelligentsete süsteemide, ja informaatika õppekavadel, kes jättis doktorantuuri pooleli, seoses faktiga, et ülejäänud doktorandid osutusid temast piinlikult nutikamateks. Tema avalik loometegevus piirdub hetkel Disco Elysiumi dialoogiakna ja mängumootori ümber toimuvaga. Tihedalt seotud Eesti rollimängu ja arvutimängude arendajate kogukondadega. Jaagup pakkus välja sõna "adum" kõikvõimalike tehisintellektide tähistamiseks.
Andrus Laansalu AJA MÜRA [Kui muusikat ei ole kuulda, kas ta siis on olemas?]
Teadlane ja leiutaja Manfred MIM konstrueeris oma väga pikal eluajal väga palju muusikainstrumente. Mitmed neist pandi kokku ainult korra, mõned jäid üldse ehitamata. Mõne helisid on kuulnud ainult Manfred MIM ise, mõned teised pole kunagi üldse mingit häält teinud. Osad neist polegi mõeldud kuuldavaid helisid tekitama – nad liigutavad endas pigem heli ideed ja nende produktsioon on muutus maailma strukturaalses koes, ilma et see oleks otseselt märgatav. Kuna kusagil pole öeldud, millal Manfred MIM sureb, tekivad mõned sellised instrumendid tõenäoliselt ka praegu, ainult et keegi ei tea, kus ja millised.
Jaak Tomberg ALTERNATIIVAJALUGUDE LEPITAV OTSTARVE
Ettekandes käsitlen Walter Benjamini mõtete ja Robert Musili sõnade taustal alternatiivajalugude ja alternatiivajaloolise mõtlemise ja -tegutsemise otstarvet vastastikku üksteist välistavateks alternatiivideks killunenud nüüdistegelikkuses.
Jaak Tomberg on kirjandusteadlane ja -kriitik, TÜ eesti kirjanduse kaasprofessor, kelle peamiseks uurimisalaks on kirjanduse filosoofia ja poeetika, ulmekirjandus ja utopistika. Tema viimane raamat “Kuidas täita soovi” (2023) vaatleb utoopilise kujutlusvõime s(t)aatust üleilmastunud kultuuriruumis, mida iseloomustab realismi ja teadusulme kummastav ühtelangemine.
Tõnis Kahu on 1980. aastate keskpaigast olnud tegev muusika- ja kultuurikriitikuna ning alates 1990. aastatest ka õppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides. Viimased kümme aastat on ta töötanud Tallinna Ülikoolis popkultuuriteooria lektor.
